PNS: Nico soojusest.

Siemen jäi Nicost maha, nõnda veidikene päevatekki mähituna, paljad jalad teki alt piilumas, üle voodiserva tolknemas. Ja kui Siemen otsustas silmad lahti teha märkas ta otsekohe, et kardinad olid eest tõmmatud, et päikesele teed teha. Valgus sillerdas triibulisel taburetil akna all ning roosadel seintel ja must-valgel Frank Sinatra portreel, mis on lakke tõmmatet.
Siemen jälgis silmadega mänglevaid kiiri ning alles mõni hetk hiljem, kui pilvekatus päikese kinni kattis, märkas neiu, sassis juustes sobrades ja sealt järelejäänuid klambreid otsides, et Nico’t pole enam.

Kuid ometigi on osa temast maha jäänud. Noormehe soojus, mida ta nüüd oma pisikeste vanainimesekäte vahele kokku kogub ning enese põse vastu padjale asetab.

Läbi üksteise mäletamiste, üle öiste jutuajamiste ja kusagilt kõrgemast teadmisest meenub Siemenile, et enne uinumist oli Nico talle kõrva sosistanud.

[+] Sinus on maailmu nii mitmeid, kas oled sa ka inimene, ma ausalt ei tea. [-]

2007.
Rändaja.