esmaspäev, jaanuar 25, 2010

Ekslemisest


Mul südamest lööb tuld, läbi kopsu ja tulivee, mis maailmast eraldab.
Kõik sillad on ära põlenud, kõik vaateaknad tolmu uppunud.
Ma ei ole enam see, kes olin eile, ja homme ei ole ma see, kes ma olen mõne päeva pärast.
Kas oskangi eales kirjutada nii kuidas kirjutasin aastaid tagasi?.
Kas sõnad leiavad selle tee, minu juurde tagasi?.
Laburünti kinni jääda, ilma kaardi ja nöörita.
Ilma südamerütmi ja verepulsi trummita.

Rändaja.

0 Pärlipoega:

Postita kommentaar