Ta kummitab mind.
Unenägemises,
Elo Viidingu luules.
Irvitab oma irevil naeru,
mossitab ja põlastab.
Ta oli kui armuke eelmisest abielust,
see Ida-Virumaa tüdruk.
Perekonnast, kus isa ema salateadmisega
salaalkohoolikut mängis,
kus sõbrad end nii hobikorras üles poosid
või elu halastuseks võlgu jäid,
et end siis surma juua
või küünlaleegil järgmist doosi keeta.
Ta siiski kummitab mind,
see Ida-Virumaa tüdruk.
Rändaja.
0 Pärlipoega:
Postita kommentaar