Sa pihku surud must-valget fotot,
kus suu on hüvastijättu korduvalt maha jätnud.
Justkui kriibitud vinüülplaat,
mis vaid maasikapõldudest laulda oskab.
Kirudes seisad tänavaposti varjuvalguse all,
mis on keset metsa ära eksinud.
Kanda maski, teeselda tundmatut näitlejat,
kes lumme verepiisku enesest laiali leotas,
kui massihüsteeria rusikas nahast läbi tungis.
Rändaja.
0 Pärlipoega:
Postita kommentaar