Päevased unenägemised

Ärkasin rahutuna, enne paika seatud äratuspunkti.

Päeval, sest ööd on jätkuvalt unetud ja segased.

Katkenud mõttelõng on kerinud end teiste omasuguste sekka.

Ei ole midagi imestada, nii paljut on näha ses pimedas ajas.

Silmapiiril verendav pilvepiir. Keset päeva, siis peab olema külm.

Kellegi pehme käpp kraabib vastu ust.

"Lähme, tule, lähme õue. " need hädised niutsatused kõnelevad.

"Oota, veidi veel. Natuke veel," ei taha õue külma minna.

Ja üks viimane sigarett on veel jäänud. Lootsin kahte, ei, üks on.

Tõnis Mägi laulab oma mõnuskähedal häälel kõlarites.

Püha Elmo tuledest ja jälgedest.

Aga peagi, oleme me tagasi sellelt rutiinselt näpistavalt jaltusukäigult.

Sealt igapäevasest muinasjuttumaalt.

Sealt Vanaisa kõrvalt looklevalt suusateelt.

Rändaja.