Markus Daanielitest, kellega kohtumine oli mingisugune murdepunkt mu elus, või nii ma olen vähemalt oma käsikirjalisse päevikusse kirjutanud. Korterikaaslastest, kes koristavad mopiga koridori, hambahari suus ja taustal kostmas Allen Ginsbergi hääl, lugemas "Lion For Real"'i. Öistest tekiila joomistest enne tööle minekut. Katsetest loobuda alkoholist ja lõbust, mis suikusid järgmisel Zavoodi kutsel. Võitlustest tärganud migreenide ja valuvaigistitega. Kirjutamistest pargipingil, bussijaamades, tööl, baarides, murul, tänaval. Sellest, et unustasin süüa päris toitu, neelates vaid seda mis kätte juthus; pooleldi nälgides, pooleldi igatsedes.
Meeleheitest. Haavadest. Eluraskustest. Valedest reaalsustest. Ulgumistest. Gay sõpradest ja sugudevahelisest segadusest. Naistest ja meestest. Sõltuvusest olla purjus. Sõltuvusest mitte tunda. Põgenemistest. Jõhkrusest. Muusikutest. Näitlejatest. Zavoodist. Grungest ja nende poistest. Bluusist. Noorematest poistest. Suudlustest. Sõpradest. Hülgamistest. Unistustest. Dei driimingutest. Kurjadest purjus boheemlastest. Lootustest. Katsetamistest. Lapsepõlvest. Lesbidest. Kirjandusest. Vanematest naistest. Asendusinimestest. Asenaistest. Meist ja neist. Suremistest. Argusest. Rokenrollist. Hipidest. Hämaratest pubidest. Olemata kodutülidest. Taaskohtumistest. Tasuta konserteist. Pungist.
Kuidas ma sain niimoodi elada?.
R.
2 Pärlipoega:
Ohh, milline äratundmisrõõm.... Minuarust jummalast normaalne elu ju, ma enda puhul ei kujutaks ettegi midagi muud.
marie.
Mnjah, pika peale kulutab jõledalt ära ja tervis kannatab, eriti neil kel see nõrgem on. Aga eks need ajad tulevad ja lähevad, ja on millest rääkida!.
Postita kommentaar